UUS!!! MOC-10174 - Configuring and Administering Microsoft SharePoint 2010
Kursuse käigus saad teada, kuidas installeerida, konfigureerida ja administreerida SharePoint'i, samuti ka kuidas SharePoint 2010-ga saite ja kasutajaid hallata ning jälgida .
Kursus on mõeldud kõigile IT spetsialistidele, kellel on Windows Server 2003 või 2008 admistreerimise kogemus ja kes on huvitatud SharePoint 2010 administreerimisest. Kursus on mõeldud osaliselt ka ärirakenduste administraatoritele (Business Application Administrators e BAA), kelle ülesandeks on äriliini rakenduste administreerimine.

Lektor: Henn Sarv
Toimumise aeg: 29.11–03.12.2010
Hind: 15 000 krooni + km (958,67 EUR+km)
Lisainfo ja registreerimine: http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31253

MOC-6234/35/36 – Business Intelligence with SQL 2008 Server 2008
Koolitus sisaldab endas järgmised kursuseid:

• MOC-6234 – Implementing and Maintaining Microsoft SQL Server 2008 Analysis Services
• MOC-6235 – Implementing and Maintaining Microsoft SQL Server 2008 Integration Services
• MOC-6236 – Implementing and Maintaining Microsoft SQL Server 2008 Reporting Services

See kursus on mõeldud IT professionaalidele, kes töötavad SQL Server 2005 ja 2008-ga ja vajavad teadmisi Business Intelligence vallas.

Kursus toimub: 13–17.12.2010
Lektor: Henn Sarv
Hind: 22700 krooni +km (1450,79 EUR+km)
Lisainfo ja registreerimine : http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31136

MOC-6419 – Configuring, Managing and Maintaining Windows Server 2008 Servers – TARTUS
Koolitus on kokkuvõte erinevatest Windows Server 2008 süsteemiülemate kursustest, koondades kokku põhioskused, mida vajavad kõik kes töötavad Windows Server 2008 serveritega.

Kursus toimub: 13–17.12.2010
Hind: 15000 krooni +km (958,67 EUR+km)
Lisainfo ja registreerimine: http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31089

Traditsiooniliselt toimub andmete töötlemine ja salvestamine iga kasutaja personaalses arvutis või serveris. Alternatiivina on viimasel ajal järjest enam populaarsust võitnud nn pilveraalindus ehk cloud computing.  See kujutab endast interneti avarustes olevat arvutusressurssi koos kettapinnaga kus kodu- ja ärikasutajad saavad hoida ja töödelda oma andmeid omamata selleks isiklikku suurt arvutiparki.

Pilveraalinduse eelised tuuakse tavaliselt välja just finantsvaates. Ka minu talupoja-loogika ütleb, et jagatud/virtualiseeritud ressurss on odavam ja paremini kasutatud. Nüüd on seltskond Austraalia insenere Melbourne’i ülikoolist otsustanud seda “dogmat” kontrollida ning avastanud, et tegelikkuses see nii ei ole. Vähemalt mitte alati.

Nende uuring baseerus kolmel peamisel vaatel: andmesalvestusel, tarkvarateenustel (SaaS – Software-as-a-Service) ning andmetöötlusel, eraldi avalikes ja nö privaatsetes ehk ühe asutuse sisestes “pilvedes”.

Andmeliikluseks võib kuluda rohkem energiat kui andmete säilitamiseks

Senised kalkulatsioonid, mis näitasid pilveraalindust väga soodsast aspektist, võtsid arvesse vaid andmekeskuse energiakulu. Käesoleva uurimuse puhul aga otsustati uurimise alla võtta kogu energiakulu, mida protsessis vajatakse. Peamiste komponentidena lisandusid andmekeskuste vaheline andmeliiklus ning lõppkliendi seadmest andmekeskustesse ja tagasi toimuv andmeliiklus, kus tekib täiendav energiakulu ning -kadu andmekeskuste vahelistes võrgulülitites ning kaabelduses.

Tulemus oli üllatav. Andmete liigutamine andmekeskuste vahel ning lõppkliendi juurest andmekeskustesse ja tagasi võib võtta tunduvalt rohkem energiat, kui nende salvestamine ning töötlemine andmekeskustes. Teisisõnu on mõningates senistes ilusates reklaamjuttudes arvestatud vaid osaga tegelikest energiakuludest ja seal juures väiksema osaga.

Suured energiakulud tekivad peaasjalikult kasutades suuri avalikke teenuseid nagu Google, Amazon ja MicroSofti Azure. Neis keskkondades salvestatav andmemaht peab läbima riike ja isegi mandreid, enne kui lõpptarbija juurest väljasaadetav andmehulk õigesse andmekeskusesse jõuab.

Kõige vähem kulub andmete transpordiks energiat privaatsete ja avalike andmesalvestuslahenduste korral. Andmete transpordiks lisanduv energia ei ületanud sel juhul 10-25% kogu energiakulust. Samas lisandus pidevat ja intensiivset andmevahetust nõudvate andmesalvestuse rakenduste korral selline energiakulu, mis moodustas lõpuks isegi kuni 60-90% kogu protsessi energia kulust. Viimaste puhul võib kokkuhoiu efekt energiakulu vaates pigem negatiivne olla.

Pilves olevate tarkvarateenuste (SaaS) korral oli lisanduv energiakulu madalal tasemel, kui ekraanipildi värskendamise sagedus oli madal – kuni 0,1 frame/sec – ehk ekraanipilti värskendati keskelt läbi iga 10 sekundi järel. Sellisele tingimusele vastab näiteks Google Docs. Tarkvarateenuste korral mängis väga suurt rolli ka teenust kasutavate inimeste arv. Mida rohkem kasutajaid seda efektiivsem energiakasutus. Selliste lahenduste juures jäid privaatseid pilvelahendusi kasutavad organisatsioonid selgesse miinusesse võrreldes suurte globaalsete lahendustega.

Pilves toimuva andmetöötluse puhul tekkis energiasäästuefekt vaid teatud olukordades. Siin olid privaatsed pilveteenused palju efektiivsemad kui globaalsed kuna suurte andmemahtude liigutamine üle avaliku interneti tekitas internetisõlmpunktides tohutu täiendava energia kulu. Samas olid mõlemad variandid soodsamad kui ükskõik millise vanema generatsiooni lauaarvuti kasutamine samadeks operatsioonideks.

Kodukasutajate jaoks on „pilv“ soodsaim

Kokkuvõtteks leidis uurimisgrupp, et kodukasutuses ning mikroettevõtete jaoks on pilveraalinduse kasutamine peaaegu alati soodsam variant kui enda juures sobiva infrastruktuuri välja ehitamine.

Keskmiste ja suurte ettevõtete puhul see aga enam nii ühene ei olnud. Nende puhul on oluline aru saada ülesande iseloomust ning leida kompromiss, kus avaliku pilve teenuse kasutamisest tekkiv võimalik suurem energiakulu või privaatse pilve kasutamisel tekkiv suurem soetusmaksumus optimaalseima lõpptulemuse annavad. Kindlasti eksisteerib väga reaalne variant, et teie poolt püstitatud ülesande lahendamiseks ei sobi kumbki pilve-variant.

Uuringust lähtuvalt tekib andmekeskuste ning lõppkasutajate vahelise andmeliikluse ülesehitusel surve suuremale energiasäästlikkusele. Pilveteenuste järjest laialdasemat kasutamist tekitab  mobiilsete seadmete järjest kasvav maht. Nutitelefonide ja iPad’ide kasutajate jaoks on pilveteenuste kasutamine üldjuhul möödapääsmatu kuna antud seadmete sisemised ressursid ei võimalda neis märkimisväärset andmetöötlust teha. Samuti ei ole mõeldav hoida mobiilsetes seadmetes erinevaid andmeid ilma neid mõnes „pilves“ dubleerimata.

Põgus tagasivaade ajalukku

Piiratud valikuvõimalused enamasti lihtsustavad otsustamist. Vanasti, „hallil ajal“, lahendati salvestuspindade puudujääke uue pinna lisamisega, seda olenemata puudujäägi iseloomust. Salvestuspinda iseloomustatakse (lisaks maksumusele) teatavasti eeskätt kahe parameetriga: transaktsioonide arv sekundis (iops) ja maht. Peagi hakkasid tekkima käärid, kus enamasti oli vaja ühte, aga mitte teist … iopse ei õnnestunud juurde saada ilma gigabaite lisamata ning ruumipuudus sundis omakorda transaktsioonilist võimekust üle dimensioneerima.

Kettad jagunesid ja jagunevad omakorda ühendusviisi tehnoloogialt ja kiiruselt odavamasse (SAS, SATA) ja kallimasse otsa (FC). Õige pea jõuab igas normaalses organisatsioonis (loe: vähegi piiratud IT-eelarve juures) nii küsimusteni: kas kõik andmed on ühesugused, kas neid kõiki peab hoidma ühel tehnoloogial või teistpidi lähenedes – kas me suudame parandada oma salvestussüsteemi kui terviku tööd ja sooritusvõimet, lisades vähemas mahus kiiremat pinda?

Et situatsioon muutuks lõbusamaks, leiutati vahepeal veel ka SSD-kettad ning paisati nad masstootmisesse :)  Nüüd on meil juba kolm tasandit: SSD, FC ja SAS/SATA – igal neist omad eelised ja puudused. Esialgne vasikavaimustus SSD-st kui imerelvast haihtub hinnanumbreid kuuldes ruttu – see on tõesti spetsiifilisteks rakendusteks ja kindlaks otstarbeks ülihea, aga milliseid andmeid seal talletades me enim efektiivsust saavutame ja kuidas investeering end tagasi toob? Ekspertide sõnutsi saab reeglina 5% kogu andmemahust 50% kogu I/O-st ning 80% andmetest vajab ainult 20% I/O-st.

Sellised otsused siiski reeglina tegemata ei jää ja mõningase mõttetegevuse tulemusena jõutakse varsti näiteks olukorrani, kus andmebaaside transaktsioonilogi on SSD-ketastel, baasid ise ja dokumendihaldus näiteks FC-del ning meiliarhiivid, siseportaal oma pildialbumitega jms SATA-ketastel. See ongi meil tasandiline salvestamine.

Tasandilise salvestamise pähklid ja väljakutsed hakkavad tekkima siis, kui organisatsiooni IT infra ja süsteemide komplitseerituse kasvades kaob ühene ja täpne ülevaade, mida millisel pinnal onmõistlik hoida. Esialgu pääseb ka siin veel lihtsamalt – vastavalt vajadusele saab kompetentne inimene vaiksematel hetkedel andmeid ringi tõsta. Kasvu jätkudes ja ka käideldavusnõuete ja uptime kriteerumi kasvades tuleb lõpuks siingi käsitööle sein ette. Eksperdid ja analüütikud on ühel nõul, et lisanduvad andmed on enamuses struktureerimata (s.o esitatud dokumentidena, vrd struktureeritud ehk andmebaasides olevad andmed) ... Kellele õudusunenägu, kellele reaalne peavalu, aga täiesti võimalik on puder-ja-kapsad-tüüpi olukord, kus ülevaade andmetest, mida-kus-hoida, on kadunud, salvestussüsteemidel on kohati hing kinni ning samas on osa süsteemist alakoormatud. Siis on kaks varianti: kas vana hea  „poodiminek“ uute pindade või süsteemide järele või, mis tänapäeval uuesti ja täpsemalt raha lugema õppinud maailmas reaalsem, käsk „mõtle midagi välja“.

Salvestussüsteemide tootjatele ja tarnijatele pole see kõik muidugi üllatusena tulnud ning juba aastaid tagasi on alustatud arendustöid tasandilise salvestuse automatiseerimislahenduste kallal. Automatiseeritakse siin kontekstis andmete ringi tõstmist – vastavalt tähtsusele ja vajadusele tõstetakse aktuaalsemad ja kuumemad andmed kiirematele pindadele ning tolmu koguv kraam lükatakse aeglasematesse ja odavamatesse soppidesse jalust ära. See ongi meil tasandilise salvestuse automatiseerimine.

Tasandiline salvestus ja selle automatiseerimine põimub tihedalt veel ühe terminiga – salvestuse virtualiseerimine. Piltlikult öeldes tähendab see, et ülejäänud infrastruktuur näeb oma tarbeks ühtainust SAN-i või NAS-i, mis aga selle taga toimub ja kuidas virtualiseeritud karu kõhus majandatakse, pole esimeses lähenduses nii-öelda enam tähtis. Silmas peetakse salvestussüsteemide algset peaeesmärki – õiged andmed esitatakse vajaliku kiirusega.

Kuid…

Kuid mida ja mismoodi „ringi tõsta“? Lähenemine, et „las masin teeb tööd ja meie enam mõtlema ei pea,“ on meelitav ja magus, kuid sisaldab endas karisid. Juhime siinkohal tähelepanu mõningatele aspektidele, mida otsustamise ja valimise hetkel arvestada:

• Mille alusel andmeid ringi tõstetakse? Rusikareeglina võib väita, et tõenäoliselt kasutussageduse järgi, tihedamat pruukimist leidvad andmed on „kuumemad“. Välistada muidugi ei saa ka teisi lähenemisi – otsustamist andmehulkade suuruse või äärmuslikult jabura näitena – failitüübi järgi.
• Kui jälgitakse kasutussagedust – kuidas seda tehakse? Võtame lihtsustatud näite, kus teisipäeviti käib organisatsioonis mingil põhjusel põhiline mahv IT infras raamatupidamislike andmetega, kolmapäeval tehakse hoopis mingis teises baasis hooldustöid ning neljapäeviti värskendatakse näiteks mingeid meediafaile – õppides kitsalt 24h aknas, mis on oluline ja mis mitte, tõstetakse „ette“ kuumale ja kiirele pinnale täiesti irrelevantsed andmed. Kulutatakse voolu, eraldatakse soojust, pannakse nahka iopse ning tulemuseks on vaat’ et kehvem olukord kui ilma sekkumiseta.
• Mida ringi tõstetakse? Tervet LUN-i (nn loogilist ketast)? LUN-i alamhulka (page vm)? Faili?
• Kus ringi tõstetakse? Sama salvestusseadme sees või suudab automatiseeritud lahendus opereerida ka väliste süsteemidega, olles neile front-end’iks? Tuletame taas salvestuse virtualiseerimist meelde…
• Opereeritavate tükkide suurus – mõistlikumad lahendused opereerivad nn page’idega ehk LUN-i alamhulkadega. Otsest mõju sooritusvõimele avaldab page’i suurus – kui page on liiga väike, on neid sama andmemahu kohta rohkem ning nendega siblimine sööb liiga palju salvestussüsteemi ressurssi ära. Kui page on liiga suur, kaotame paindlikkuses – osa andmetest on kuumad, aga nendega lohistatakse kaasa hunnikut koitanud kraami. Hästi loovad pildi konstrueeritud äärmuslikult tobedad näited – 100 kB ja 100 GB …
• Kas andmeid saab „ette tõsta“? Kui ees on seismas ennustatav erakorraline tegevus mingi kindla andmehulgaga, kas seda saab soovi korral ise „kuumaks“ määrata ja kiirele pinnale ette valmistada?
• Koolipõlvest ja termodünaamika seadustest mäletame, et midagi ei tule ja ei teki iseenesest – mingi protsess toimub alati kindlate ressursside arvel, nii ka salvestussüsteemis. Andmete ringi tõstmine sööb omakorda ära neid kohati tulidefitsiitseid iopse … ja võimalik, et ka võrkude, salvestusseadmete sisesiinide ribalaiust ja mida kõike veel. Piltlikult võime omale fantaseerida süsteemi, mis ringrajasõidukil suudab dünaamiliselt raskuskeset muuta. Kas selline tehnoloogia parandab sooritusvõimet ja kurvide läbimise kiirust? Kindlasti. Kui selline tehnoloogia sööb mootori 300-st hobujõust 100 ära, kas me soovime seda kasutada? Pigem ei. Ehk kas päeva lõpus, finišijoonel saab rääkida uue tehnoloogia rakendamise tulemustest või tagajärgedest?

Niisiis, kui te saate küsimusele „kas te pakute tasandilise salvestuslahenduse automatiseerimist?“ vastuseks „jah“, käib selle alla ilma valetamiseta nii sama salvestusseadme sees kord päevas terve LUN-i ringi tõstmine kui ka tõeline „raketiteadus“ endas sisalduva suure hulga tarkvara koodiridade ja inimtöötundidega.

Veel ühe analoogiana autode maailmast võib sellele tuua poest autole pakkumise küsimine, esitades täpsustuseks „automaatkäigukastiga sedaan“. Kõigile on hästi selge, et enamad käigud käigukastis võimaldavad sõita nii ökonoomsemalt kui ka kiirendamisel samast mootorist rohkemat võtta (vrd tasandiline salvestamine). Kui neid käike automaatselt vahetatakse, seda parem – ilma liigse higistamiseta on mootor alati optimaalselt koormatud ning töötab oma parima sooritusvõime lähedal. Paraku eeldab see muidugi, et mootor ja käigukast on hästi kokku häälestatud. Tipptootjate kallid ja moodsad 8-9-käigulised automaatkastid ja ajale jalgu jäänud 3-4-käigulised odavad lahendused ei ole võrreldavad. Linnaauto pisikesest mootorist võib nii välja võluda sõna otseses mõttes sõiduelamuse … või, valesti valides, oma ökojõuallika viimasegi sooritusvõime surmata.

Reegel on see, et reegleid pole?

Üldjoontes võib nii väita küll. Välja saab tuua ühe rusikareegli – ekspertide sõnutsi midrange süsteemide juures tasandilise salvestuse automatiseerimine olulist võitu ei anna. Selliseid süsteeme, õigemini organisatsioone ja ettevõtteid kelle spetsiifika nende midrange salvestuspindade automatiseerimise vilju nautida lubaks, on imeväike osa. High-end süsteemide juures maksab automatiseerimist ja virtualiseerimist juba kaaluda – haldamine on reeglina juba üsna keerukas, võita võib väga palju, aga „jalga tulistada“ on seda valusam ning tarbetult soetatud litsentsid ja lisavidinad võivad osutuda veel kukkumise pehmeimaks osaks …

Mida kokkuvõttes öelda?

Tasandiline salvestamine pole ammu enam midagi uut, küll kipub nüüd haibi harjale jõudma selle automatiseerimine. Ükski tehnoloogia ise ei „tee“ ja „päästa“ midagi, ikka selle arukas rakendamine. Võrdselt pinnapealne ja rumal on nii uute „kolmetähelistega“ pimesi kaasa jooksmine kui ka masinapurustajate ridades progressi ja evolutsiooni vastu võitlemine.

Samuti maksab alati pisut noriv olla ja üle täpsustada, kas partner mõtleb konkreetse termini all ikka sama, mida teie? Enesestmõistetavalt eeldamine loob viljaka pinnase probleemidele.

Soovitame, nagu ikka, oma vajadused hästi läbi mõelda ja analüüsida ning julgustame teid ka MicroLinkiga kontakteeruma: koos meie ja – suuremate pähklite korral – ka otse tarnijate endi ekspertidega leiame optimaalseima lahenduse ning efektiivseimad võimalused teie infrastruktuuri optimeerimiseks ja „tuunimiseks“. Koos saame vanadele süsteemidele ehk uue hingamise anda!

Tanel Mägi
tanel.magi@microlink.ee

NB!
Pakkuge välja ilus ja täpne eestikeelne termin automated storage tiering’u vasteks!
Premeerime omalt poolt väikese MicroLinki nänniga!

Excel 2007 andmebaasitöövahendid ja Pivot tabelid

Sa oled Excelit kasutanud abitabelite pidamiseks juba pikka aega. Siiski leiad sa aeg-ajalt, et mõne ülesande täitmiseks kulub liialt aega ning soovid oma tööd muuta efektiivsemaks. See kursus aitab seda teha, keskendudes Excel 2007 andmebaasidega töötamise vahendite tundma õppimisele.

Kursus toimub: 08-09.09.2010
Lektor: Jaan Vaabel
Hind: 3900 EEK + km (249,26 EUR)
Lisainfo ja registreerimine: http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,30922

Projektide jälgimine ja haldamine Project 2007 baasil

Kõigile, kelle tööks on projektide juhtimine, ja kes soovivad kasutada abivahendina Project 2007. Kursus ei eelda varasemat Projecti kasutusoskust ja sobib ka iseõppijatele teadmiste täiendamiseks, küll aga eeldame, et osalejatel on ettekujutus, mis on projekt. Kursuse käigus kasutatakse klassis Project 2007 versiooni, ent saadavad teadmised ja oskused võimaldavad efektiivsemalt töötada ka varasemate versioonidega.

Kursus toimub: 14-15.09.201
Hind: 3900 EEK + km (249,26 EUR)
Lisainfo ja registreerimine: http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,30919

Aruannete koostamine esitluseks Excel 2007 ja PowerPoint 2007 baasil

Kõigile neile, kes koostavad aruandeid, plaane, kokkuvõteid ning soovivad seda protsessi lihtsustada ja töö tulemusi esitleda efektsel viisil. Kursus toimub arvutiklassis praktilise õppena ning osalejad omandavad uued oskused praktiliste harjutuste käigus. Kõik kursusel kasutatavad harjutused ja nende lahendused saavad osalejad CD-l kaasa.

Sihtgrupp: müügijuhid, finantsjuhid, ostujuhid, personalijuhid, juhiabid ja teised organistasioonide juhid.
Kursus toimub: 29-30.09.2010
Hind: 3900 EEK + km (249,26 EUR + km)
Lisainfo ja registreerimine: http://koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,30929

UUS! CWL-10135 - Configuring, Managing and Troubleshooting Microsoft Exchange Server 2010

See 5 päevane kursus pakub vajalikke oskusi ja teadmisi,et hallata ja konfigureerida Microsoft Exchange Server 2010 keskkonda. See kursus aitab osalejatel ettevalmistuda eksamiks 70-662 (TS: Configuring Microsoft Exchange Server 2010).

Lektor: Toomas Ruus (praktik)
Kursus toimub: 20-24.09.2010
Hind: 15000 EEK + km (958,67 EUR + km)
Lisainfo ja registreerimine: http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31194

MOC-6451 - Planning, Deploying and Managing Microsoft Systems Center Configuration Manager 2007

Kursus annab osalejatele teadmised ja oskused planeerida, paigaldada ning hallata Configuration Manager (ConfMgr) 2007 keskkonda.  Peatähelepanu on pööratud saitide ja klientide planeerimisele ning paigaldusele, tarkvara paigalduse häälestamisele, OS paigaldusele, ning tarkvara paranduste haldusele.

Kursus toimub: 20-24.09.2010
Kaasas 1 tasuta MS eksami sooritamise võimalus!!!
Hind: 15000 EEK + km (958,67 EUR + km)
Lisainfo: http://uus.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31024

Paljukirutud seade

Meelde tuleb aeg, kus Apple tutuvustas maailmale iPodi. Isegi muidu asjalikkuse poolest tuntud Slashdot tegi selle hävitavalt maha. "Mõttetu seade, liiga kallis, vähe võimalusi, kes seda ikka ostab..." Hetkel on iPod maailma müüduim muusikamängija.

Täpselt sama stsenaarium kordus pärast iiPadi tutvustavat üritust. Iga kruvikeerajat peos hoidnud “IT-mees” ja pea kõik “IT-asjatundjatest” leheneegrid kirusid iPadi nagu ühest suust. "Kallis, mõttetu, kaamerat pole, DVI-porti ei ole, flopiseadet ei ole ja kuidas saab sellega lugeda backup-linte, mida igal tavakasutajal kodus sadade kaupa."

Mis juhtus peale seda lühinägelikku sopaloopimist? Esimesel päeval müüs iPad paremini kui esimene iPhone, vähem kui kolme kuuga müüdi üle kolme miljoni iPadi. iPadi defitsiit kestab, Apple partner LG ei suuda küllaldaselt ekraane toota, Eestis jõuab  seade müügile eeldatavalt augustis-septembris.

Edu saladus

iPadi edu saladus on lihtne. See on lihtsus. Igaüks kes lugeda-kirjutada oskab, saab selle seadmega kohe hakkama. Apple HIG-i (Human Interface Guidelines) apoteoos. iPadi “killerid” pole seni õnnestunud just samal põhjusel - võtmesõnadeks seadmete kasutusmugavus ja  korralik taustsüsteem.

HP Slate mida Steve Ballmer nii uhkelt näitas, pandi vähemalt esialgu kalevi alla (Ballmeri kisa võis jube olla). JooJoo uhke Androidiga imetablet müüs esimesel kuul muljetavaldavad 65 seadet. Neid näiteid on veel, aga sisu on lihtne. Kui tahad, et sinu seadet ostetaks, siis tuleb väga tõsiselt mõelda, kuidas seda lihtsalt ja mugavalt kasutada.

Apple-vastaste kisakoori ja argumendid nullib iPadi müügiedu, miljon seadet kuus ja seda kuude kaupa on ehe näide edukast seadmest ning defitsiit näitab, et iPad ei ole hinnalt kallis. Suur osa iPadi ostjatest ostab selle poest. Nad tahavad seda näha, katsuda ja proovida seadmest sotti saada.

iPadi, nii nagu ka teiste Apple'i toodete puhul saab positiivse kasutuskogemuse  loetud minutitega. Positiivne elamus viib kiirelt ostuotsuseni, mis on ka täiesti mõistetav: inimene ostab asja, millega ta hakkama saab ja mille funktsionaalsust ta saab täiel määral kasutada, sest see ei nõua pikaajalist õppimist. iPadi näol saab ostja tehniliselt hästi koostatud seadme ja positiivse kasutuskogemuse kogu raha eest. Proovige anda tavalisele inimesele kätte Windows Mobile ja vaadake, kui kaua tal WiFi ühenduse seadete ülesleidmiseks aega kulub.

Tulevikuseade - kindlasti

Inimesed tahvad lihtsust. Kui töö juures tehakse arvutiga tööd, siis enamik kodukasutusest on meedia tarbimine. Tarbimine peab olema lihtne ja meeldiv, muidu see ei müü. Telekas, millel kanali vahetamiseks peab puldil kahekümnekohalisi kombinatsioone teadma oleks surnult sündinud lapsuke.

Tablet, millel peab antiviirust ja muud kasutaja jaoks keerulist tarkvara jooksutama, on tarbija jaoks kasutamiskõlbmatu. Kui ma tahan internetist uudiseid lugeda, siis ma ei taha arvutiga töötada, ma tahan neid uudiseid. Kui ma tahan pilte või videosid vaadata, siis ma ei taha programme avada ja seadistada, ma tahan pilte. Ma tahan videosid. Ma tahan muusikat. Ja kõige rohkem ma tahan, et seda pakkuv operatsioonisüsteem mul võimalikult vähe jalus ja nähtav oleks. Ma tahan keskenduda SISULE.

Suur osa inimesi tahab ja Apple on seda mõistnud. Tuleviku kodused arvutid peavad olema lihtsad. Kõik peab olema kasutatav mugavalt diivanil lösutades, ilma klaviatuuri ja hiireta. Operatsioonisüsteem peab olema hea kasvatusega ülemteener, kes vaikselt taustal sinu eest hoolitseb, mitte nina all kargav kloun, keda sa ise veel tagatipuks pead poputama, muidu ta ei tööta. Selge, et enamus inimesi tahab seda ja Apple tablet on sel teel teenäitaja. Lubatud revolutsioonilisus on olemas. Lubatud maagilisus on olemas ja jätkuv defitsiit on ehe näide - hind on inimestele vastuvõetav. Küsimus pole ju ühegi asja puhul hinnanumbris, küsimus on selles, mida antud raha eest pakutakse. Sada krooni tikutopsi eest on selgelt palju, sada tuhat korraliku auto eest üldse mitte.

Maailm hakkab muutuma

iPadi üllitamine näitab taaskord, et Apple suudab trende ette aimata ja järgida  ning on tehnoloogilise arengu massidesse viimisel esirinnas. Piiratud arvutusvõimsuse ja andmehoiumahuga seadmed oleksid veel mõned aastad tagasi oma ajast liialt ees. Tänasel päeval on nad vägagi sobivad. Üha rohkem leviv internet ja arenevad pilveteenused annavad sellistele terminalidele aina enam kasutusvõimalusi.

Andmete “pilves” hoidmine, üha rohkem “pilvepõhiseid” programme ja võimalus neid omadusi pea kõikjal kasutada, tõrjuvad tavaarvutit tagaplaanile. Määravaks saab mugavus ja lihtsus, mitte tehniline täiuslikkus (omadused ilma kasutusmugavuseta) ja tuhanded lisavõimalused. Serveris on igal juhul rohkem ruumi ning tugevam protsessor. Isegi arvutimängud kipuvad “pilve”, teerajajaks siin OnLive. Ainus mis hetkel veel takistab, on vajaliku andmeühenduse kiirused. Kui kiirused tõusevad, muutub virtuaalse arvuti rent täiesti võimalikuks.

Ei pea ostma koju mürisevat kasti, kast müriseb kusagil mujal. Soovid juurde arvutusvõimsust või mälu või kõvakettaruumi - palun, helistad või saadad meili ja iPadi taoline seade kuvab juba võimsamat pilti, kui on vaja, rendi või superserver. Maailm muutub, võimalused avarduvad ja Apple on selle trendi üks eestvedaja.

Margus1000@margus1000.com

Kasutaja kommentaar:

Olen kasutanud iPadi pisut üle nädala ning leian, et tegemist on Apple'le iseloomulikult tehniliselt hästi läbimõeldud ja lihtsalt hoomatava seadmega. Kui enne seadmega tutvumist olin kõhkleval seisukohal - kas ikka sülearvuti ja nutitelefoni vahele mahub täiendav seade, siis nüüd pärast reaalset kasutuskogemust olen veendunud, et ka seekord on Apple naelapead tabanud. Meedia ja info tarbimise kogemus iPadi vahendusel on nauditav elamus, ka esimene raamat iPadi vahendusel sai edukalt loetud ja veel rohkem ootab lugemist. Arvestades pilveteenuste kiiret arengut on iPadil ka ärikasutaja vaates potentsiaali. Kui Apple suudab korrata oma senist edu ärimudeli muutmisel (iTunes:muusika, rakendusted jms) ka raamatute ja ajakirjanduse tarbimisel, siis on iPad kindlalt astumas Apple senistele edulugude jälgedes (iPod, iPhone ..)

Andres Parts
MicroLink IT Infrastruktuurilahensuste valdkonna juht
Andres.Parts@microlink.ee

Livelinkil uus nimi

2010. aasta 2. kvartalis toimub Open Textis paari aastakümne jooksul müüdud ja toetatud tootepakettide ja -nimetuste ühtlustamine, mille tulemusena saab Livelink Enterprise Serverist Open Text Content Server ning see on teabehalduslahenduse (ECM) Open Text ECM Suite keskne komponent.

Open Text ECM Suite on organisatsiooni info haldamise lahendus, mis hõlmab tervikprotsessi alates erinevatel andmekandjatel teabe digiteerimisest ja tuvastamisest kuni teabe säilitamise, arhiveerimise ja hävitamiseni (Document Management, Collaboration and Community Management, Web Content Management, Records Managemant, Email Management, Capture & Delivery, Business Process Management, Digital Asset Management, Archiving, Content Reporting).

Tulekul uus versioon

2010. aasta 3. kvartalis on Open Textil plaanis välja tulla uue versiooniga - Open Text Content Server 2010.
Tähelepanuväärsete uuendustena võib välja tuua:

• uuendatud kasutajaliides - fokusseeritakse sisule, kus välja on toodud rohkem kasutaja jaoks vajalikku infot, vähendatud tühja pinda;
• Web 2.0 tehnoloogiate kasutamine – Ajax tehnoloogia kasutamisega on rõhk asetatud kasutaja töölauale, kus kogu kasutaja jaoks vajalik info tuuakse erinevatest rakendustest kokku ühele töölauale;
• mitmekeelsus;
• metaandmete keele valiku võimalus;
• integreeritus sotsiaalse meedia komponentidega.

MicroLink on Open Text tarkvara beeta-testija

Seoses tarkvaraturu globaliseerumisega võetakse ka Eestis järjest enam kasutusele tuntud tarkvaratootjate lahendusi, millel on mitmekesisem funktsionaalsus, laiem kliendibaas ja mis kõige olulisem, tagatud on jätkusuutlikkus.

Open Text, Gartner Grupi hinnangul juhtivaid teabehalduslahenduse (ECM) arendajaid maailmas, aitab hallata organisatsioonides tekkivat äriteadmist ning kasvatada sellega organisatsiooni tegevuse tõelist väärtust. Open Texti iseloomustab ligi kaks aastakümmet tegevust ECM turul, mille tulemuseks on 50 miljonit tarkvara kasutajat 114 riigis üle maailma.

MicroLink Eesti on Open Texti partner alates 1998. aastast. Eestis on kliente 16 ja tarkvara kasutajaid ligi 10 000. Nendest suuremad Tartu Ülikool, Maksu- ja Tolliamet, Sampo Pank ning telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtted AS Elion Ettevõtted ja AS EMT. Meie värskeim klient on AS Eesti Gaas, kellega allkirjastati leping pilootprojekti läbiviimiseks mais 2010.

Open Text on lähiaastatel MicroLinkile omistanud 2 märkimisväärset tunnustust:

• 2009.a toimunud partnerite aastakonverentsil Münchenis valiti MicroLink Eesti innovatiivseimaks ja jätkusuutlikuimaks partneriks Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) ning Lõuna-Aafrika (SA) regiooni ja Sõltumatute Riikide Ühendusse (CIS) kuuluvate riikide 66 partneri hulgast.
• 2007. a Viinis valiti MicroLink Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni parimaks partneriks.

Sellega on MicroLink Eesti infohalduse valdkond oma tegevusega tõestanud kuulumist Euroopa tipptegijate hulka ning alates 2010. a algusest sai MicroLink Open Text tarkvara beeta-testija staatuse.

Tahame siinkohal kinnitada, et Open Texti poolt arendatav teabehaldustarkvara Open Text ECM Suite on väga jõuliselt arenev ning kogu teabe elutsüklit katva terviklahendus.

Infohaldus MicroLinkis

MicroLink on oma arengutes infohalduse valdkonda pidanud väga prioriteetseks.  Meie soov on olla asutustele abiks nii infohalduse valdkonna vajaduste kaardistamisel, asjaajamise  korrastamisel  kui ka digitaalse dokumendi- ja arhiivihalduse osas praktiliste teadmiste saamisel. Eesmärk on olla valdkonna ekspert lisaks erinevate dokumendi- ja infohaldustoodete juurutamisele ja arendamisele. Samuti pöörame suurt tähelepanu avaliku sektori soovidele dokumendihalduse osas.

Juba 2006. a lõpus tuli MicroLink turule spetsiaalselt avaliku sektori teenindamiseks loodud Open Text Content Serveril (end. Livelink) baseeruva dokumendihalduslahendusega Livelink ASL, mille arendamisel arvestati nii Eesti kui rahvusvahelisi standardeid ning samuti Eesti seadusandlusest tulenevaid nõudeid.

Tänaseks samuti oma nime uuenduse läbi teinud Open Text ASL (end Livelink ASL) kosseisu kuuluvad:

• ID-kaardi ja Mobiil ID-ga digiallkirjastamise moodul;
• registrimoodul;
• dokumendiregistrite avalikustamise moodul;
• dokumendivahetuskeskuse moodul;
• universaalne liides, mille abil on võimalik tarkvara integreerida majandustarkvarade ja teiste infosüsteemidega.
• eesti keele tugi - eestikeelsed on nii kasutajaliides kui kasutajaabi.

Open Text Content Serveril baseeruv avaliku sektori lahendus on kasutusel Maksu- ja Tolliametis ja Eesti Postis.

CWL-10135 - Configuring, Managing and Troubleshooting Microsoft Exchange Server 2010

5-päevane kursus pakub vajalikke oskusi ja teadmisi Microsoft Exchange Server 2010 keskkonna haldamiseks ja konfigureerimiseks. See kursus aitab osalejatel ettevalmistuda eksamiks 70-662 (TS: Configuring Microsoft Exchange Server 2010).

Kursus toimub: 12-16.07.2010
Hind: 15000 krooni (+km)

Lisainfo ja registreerimine: http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31194

System Administration for the Solaris 10 Operating System, Part 2

Kursus  laiendab sinu oskusi kasutada ühte planeedi kõige arenenumat operatsioonisüsteemi: Solaris 10. Kursus pakub osalejatele komplektset ja integreeritud administreerimiskogemust ja on üles ehitatud kursuse esimeses osas saadud teadmistele ja oskustele.

Kursusel osalejad omandavad süsteemi administreerimise oskused: arvutivõrgu kasutajaliideste seadistamine, virtuaalmälu, süsteemi ning programmide tõrgete haldamine. Kursusel käsitletakse ka NFS’i ja AutoFS’i seadistamist nagu ka süsteemi teadete, loogiliste ketaste haldamist ja ZFS failisüsteeme, nimeteenuse häälestamist ja Solarise tsoonide haldamist.

Kursus toimub: 23-27.08.2010
Lektor: Toomas Soome (Microlink Eesti)
Hind: 23800 krooni (+km)
Lisainfo: http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31070

ITIL Foundation

Kursus sobib ITIL-i põhiteadmistest huvitatud spetsialistidele, kes soovivad mõista ITIL-i võimalusi IT teenusehalduse parendamiseks; IT spetsialistidile, kes töötavad asutuses või ettevõttes, kus on juba juurutatud või juurutamisel ITIL ning kes peavad osalema IT teenusehalduse parendamise protsessis. Osalejad võivad olla nii IT-st kui ka äripoolelt (sh ärijuhid ning äriprotsesside omanikud).

Kursus toimub : 25-27.08.2010
Lektor : Avo Raup
Hind : 11900 krooni (+km)
Lisainfo ja registreerimine : http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,30640

MicroLink Eesti korraldab 17.-23. maini HP tasuta teeninduse nädala!

Ole oma IT peremees ja vähenda IT-st tulenevaid riske äritegevusele!
Saad teada, mis seisus on sinu kasutatav riistvara ja mida tuleks teha, et ennetada tööseisakuid tulevikus.

Tihti võib seade küll veel näiliselt töötada, kuid monitooringuandmetest on näha, et mõni komponent (kõvaketas, mälu jm) hakkab katki minema. Teenuste planeerimata katkestuste ärahoidmiseks tasub see kohe välja vahetada.

MicroLink pakub tasuta eksperthinnangut ning paigaldab ja seadistab vajaliku tarkvara elementaarseks veaennetuseks, halduseks ja monitooringuks. Kohapeal ilmnenud vead remonditakse garantiilistel seadmetel tasuta ja garantii puudumisel leiame parima variandi olukorra parandamiseks.

Mis toimub tasuta teeninduse nädalal?

MicroLinki spetsialistid teostavad kliendi juures HP (ja Compaq) keskseadmete tasuta ülevaatuse. Ülevaatuse käigus tehakse järgmist:

• Riistvara rikketeadete ja eelhoiatuste monitooring ning vigase komponendi lokaliseerimine.
• Draiverite, agentide ja firmwarede uuenduste kontroll ja võimalusel paigaldamine HP SUM - Smart Update Manager abil.
• Veateadete jälgimise (HP Event Notifier või HP Insight Remote Support) aktiveerimine ja seadistamine tulevikus esinevate vigade avastamiseks ja rikete ennetamiseks.
• Seadmete remont vastavalt HP garantiitingimustele (tasuta on-site garantiilistele keskseadmetele).
• Kui seadmetel pole kehtivat garantiid ja esineb rike, selgitame välja seadme tegeliku kasutuse ja teeme optimaalseima pakkumise kas varuosadele (remont tasuta) või seadme uuendamiseks.

Milliseid HP seadmeid teenindatakse?

• serverid
• andmesalvestid
• varundusseadmed
• võrguseadmed

Registreeruda saad siin!

20.-21. mail Tallinnas toimuv üleeuroopaline esimene EMEA Harmony Conference on kindlasti eriline. Eesti, Soome, Läti ja Venemaa Oracle kasutajagruppide poolt organiseeritud ühiskonverentsile tulevad esinema sellised tuntud tegijad nagu Tom Kyte, Chris Date, Tanel Põder, Oracle ACE-st  Joze Senegacnik ja Dan Morgan ning paljud teised. Kahe päeva jooksul annavad tuntud Oracle professionaalid üle maailma kokku 35 tehnilist sessiooni. Peaesinejad on Tom Kyte ja Tanel Põder.

Tom Kyte on Senior Technical Architect Oracle Server Technology divisjonis. Kyte peab ka oma veergu Oracle Magazine’s (AskTom column) ning samuti vastab ta ka kasutajate küsimustele asktom.oracle.com webilehel.

Oma ettekandes „What are we still doing wrong?” püüab Kyte jõuda selgusele, miks me mingeid tegevusi ikka ja jälle teeme valest. Vaadatakse nii „parimaid praktikaid“ kui  „halvimaid praktikaid“. Tanel Põder on väga hinnatud andmebaasi spetsialist üle maailma ning omandas esimese eurooplasena Oracle Certified Master sertifikaadi 2002. Aastal. Ta räägib andmebaasi jõudluse parandamisest ning sellest, kuidas on mõistlik sellega alustada ning kuidas vältida erinevaid vigu.

„Sellise tasemega esinejaid ei satu meile just tihti. Minu meelest on see unikaalne võimalus oma Oracle-teadmisi arendada. Mina soovitan kõigil seda võimalust kasutada“ ütles Oracle Eesti kasutajagrupi(OUGE) juht Meelis Kerbo. Konverentsile on oodata umbes 200 Oracle spetsialisti üle terve Läänemere regiooni.

Konverentsi kava asub siin http://www.ougf.fi/index.php?option=com_docman&task=doc_download&gid=305&lang=fi .

Registreerimiseks saatke kuni 12.maini e-kiri aadressil  reception_ee@oracle.com .

Tule “Pro Studio Series” üritusele Tallinnas ja tutvu Mac-i uusimate võimalustega foto-, audio- ja videotöötluse alal. Sellel ainulaadsel Apple poolt korraldatud esitlusel, mis toimub esimest korda Tallinnas, näidatakse Final Cut Studio, Logic Studio ja Aperture uusi versioone. Samuti õpid sa tundma lahenduste ökosüsteemi ja saad teada mis teeb Mac-ist ideaalse loometöö platvormi.

98% kasutajatel on kas kodus või tööl mingi Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemiga arvuti. Igal tootel/tarkvaral on aga oma eluiga.

Pärast populaarset ja armsaks saanud Windows XP-d on Microsoftil välja tulnud juba vähemalt kaks uut opsüsteemi. Käesoleval aastal lõpetatakse mitmele Microsoft Windowsi versioonile tugiteenuste pakkumine.

Operatsioonisüsteemide Windows 2000 Professional ja Windows 2000 Server turuletoomisest on möödumas 10 aastat ning mõlema toote tugiteenused lõpetatakse 13. juulist 2010.

Windows XP toodi turule aastal 2001. Kuigi sellele pakutakse tugiteenuseid veel mõne aasta jooksul, siis hoolduspaketi Service Pack 2 tugiteenuste pakkumine lõpetatakse samuti 13. juulil 2010. Alates sellest kuupäevast ei paku Microsoft enam hoolduspaketile Windows XP SP2 tugiteenuseid ega tasuta turbevärskendusi. Tugiteenuste pakkumist jätkatakse hooldus-paketile Windows XP SP3.

Operatsioonisüsteemi Windows Vista RTM tugiteenuste pakkumine lõpetatakse 13. aprillil 2010, tugiteenuste pakkumist jätkatakse hoolduspakettidele Windows Vista SP1 ja SP2.

Kui kasutate mõnda neist toodetest pärast tugiteenuste lõppemise kuupäeva, võib see tähendada võimalikke ohte. Microsoft pakub tasuta turbepaiku ainult toetatud toodetele. Toetuseta ja paikamata keskkonnad on haavatavad. Hoolduspaketid sisaldavad kõiki varasemaid (enne hoolduspaketi väljaandmist tehtud) turbevärskendusi. Samuti võivad need sisaldada kasutajate kaitsmiseks mõeldud täiendavaid turbemeetmeid, ohuleevendusi või vaikesätete muudatusi. Samuti ei pakuta toetuseta toodetele probleemilahendusteenuseid.

Mida teha?

Windows XP kasutajatel on kaks versiooniuuendusvõimalust: kas võtta kasutusele uusim hoolduspakett Service Pack SP3 või mõne uuema toetatud operatsioonisüsteemi (nt Windows 7) versioon.

Windows Vista kasutajad võiksid kasutusele võtta hoolduspaketi Service Pack 2 või operatsioonisüsteemi Windows 7. Windows 2000 kasutajate jaoks on parim valik üleminek Windows 7-le.

Windows 2000 Server puhul saab versiooniuuenduseks valida kas Windows Server 2003 R2 või Windows Server 2008 R2. Windows Server 2008 R2 toetatakse kuni aastani 2018 ja see pakub varasemate servertoodetega võrreldes mitmeid eeliseid, seda eriti virtualiseerimise, turbemeetmete ja hallatavuse valdkonnas.

Lisainfo

Kogu teabe tootetoe elutsükli kohta: http://support.microsoft.com/lifecycle.
Kogu teave operatsioonisüsteemide Windows 2000 ja Windows XP tugiteenuste pakkumise lõpetamise kohta:
http://support.microsoft.com/win2000,
http://support.microsoft.com/winxp.

Uus Windows 7 on vääriline asendus Windows XP-le. XP kasutajad peaksid riskidega, et tugiteenuste lõppemisel võivad nende infosüsteemis tekkida tõrked ja suureneb oht sattuda ründeobjektiks.

Kui tekivad küsimused või soovite konsultatsiooni, võite pöörduda MicroLinki poole ning leiame koos, optimaalse  ja valutu lahenduse üleminekuks.

System Administration for the Solaris 10 Operating System, Part 2

Kursus "System Administration for the Solaris 10 Operating System, Part 2" laiendab sinu oskusi kasutada ühte planeedi kõige arenenumaid operatsioonisüsteeme: Solaris 10. See kursus pakub osalejatele veel komplektsema ja integreerituma administreerimise kogemust ja on üles ehitatud kursuse esimeses osas antud teadmistele ja oskustele. Kursusel osalejad omandavad süsteemi administreerimise oskused: arvutivõrgu kasutajaliideste seadistamine, virtuaalmälu, süsteemi ning programmide tõrgete haldamine. Kursusel käsitletakse ka NFS’i ja AutoFS’i seadistamist nagu ka süsteemi teadete, loogiliste ketaste haldamist ja ZFS failisüsteeme, nimeteenuse häälestamist ja Solarise tsoonide haldamist. See kursus aitab sul ette valmistuda sertifitseerimiseksamiks „Part II of the Sun System Administration“.
Kursus toimub : 05-09.04.2010
Lisainfo ja registreerimine : http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31071
 
Projektide jälgimine ja haldamine

Kõigile, kelle tööks on projektide juhtimine ja kes soovivad kasutada abivahendina Project 2007. Kursus ei eelda varasemat Projecti kasutusoskust ja sobib ka iseõppijatele teadmiste täiendamiseks, küll aga eeldame, et osalejatel on ettekujutus, mis on projekt. Kursuse käigus kasutatakse klassis Project 2007 versiooni, ent saadavad teadmised ja oskused võimaldavad efektiivsemalt töötada ka varasemate versioonidega.
Kursus toimub: 05-06.04.2010
Lisainfo ja registreerimine: http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,30919

MOC-6451 - Planning, Deploying and Managing Microsoft Systems Center Configuration Manager 2007

See kursus annab osalejatele teadmised ja oskused planeerida, paigaldada ning hallata Configuration Manager (ConfMgr) 2007 keskkonda.  Peatähelepanu on pööratud saitide ja klientide planeerimisele ning paigaldusele,  tarkvara paigalduse häälestamisele, OS paigaldusele, ning tarkvara paranduste haldusele.
Kursus toimub: 12-16.04.2010
Kaasas 1 tasuta MS eksami sooritamise võimalus!!!
Lisainfo: http://uus.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31024 <http://uus.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31024>

UML kasutamine objekt-orienteeritud analüüsis ja disainis

Kursus on mõeldud tarkvarasüsteemide arendusega seotud valdkonnaspetsialistidele, projektijuhtidele, infosüsteemi analüütikutele ja disaineritele.
Kursus toimub: 12-14.04.2010
Lisainfo: http://uus.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,30584

DLM Forumi loomise tagamaad ulatuvad aastasse 1991, kuid oluliseks tõukeks DLM Forumi tekkel oli 17. juunil 1994. aastal EÜ Nõukogu seisukoha avaldamine arhiivindusalase koostöö tihendamiseks. Selles ärgitati  komisjoni üles korraldama valdkondadeülest foorumi, mis tegeleks masinloetavate andmete ehk siis tänapäeva mõistes digitaaldokumentide haldamise küsimustega, kaasates valitussektori, arhiivid, IKT sektori ja avalikkuse.

Esimene suurüritus (DLM Forum) toimus 1996. aastal Brüsselis. Hetkel on neid toimunud viis, viimati 2008. a detsembris Prantsusmaal Toulouse’is.

Suurürituste korraldamine viis pidevalt tegutseva ühenduse DLM Forum tekkimiseni 2004. aastal. Algusest peale on selle liige olnud Eesti Rahvusarhiiv. Lisaks on Eestist liikmeteks Riigikantselei ning alates 2010. aasta algusest AS MicroLink Eesti.

Hetkel on DLM Forumil üle 60 liikme, kelle hulgas EL liikmesriikide rahvusarhiivid ning akadeemilised institutsioonid, valitsusasutused ning IT sektori ettevõtted Open Text, Fabasoft, HP, IDEA Information Systems, Autonomy Meridio, Objective Corporation, GORDIC, MicoLink Eesti.

Lisaks suurüritustele korraldab DLM Forum igal aastal kaks väiksemat kokkusaamist, mis on mõeldud eeskätt liikmetele ja mille kaudu on liikmetel võimalik osa saada DLM Forumi tööst, kuulda ja näha dokumendihalduse valdkonna eksperte, olla kursis valdkonna arengusuundadega ning vahetada kogemusi teiste riikide esindajatega. Ürituse korraldamisse on kaasatud enamasti EL eesistujamaa, hetkel siis Hispaania ja nii on kõik DLM Forumi liikmete esindajad oodatud 25.-26. mail 2010 Madriidi.

DLM = Document Lifecycle Management

Lisainfo DLM Forumi kohta: http://www.dlmforum.eu/

Kursus on mõeldud kõigile, kes tahavad tutvuda Windows 7 uute omadustega ja seda operatsioonisüsteemi võimalikult tulemuslikult ära kasutada.

Kursusega kaasneb ka õpik "Laiskvorsti käsiraamat: Windows 7" ja kõigi harjutuste juures on viited õpikus olevatele harjutuste teemat käsitlevatele peatükkidele. "Laiskvorsti käsiraamatut" on võimalik osta ka kursusel osalemata.

Kestvus: 4 nädalat.
Hind: 399 krooni +km
Kursust korraldab: IT Koolitus

Kursusel osalemise eeldused (soovitavalt):

Elementaarsed arvutikasutamise oskused ja veebilehitseja kasutamise oskus. Soovitatav on ka eelnev töökogemus mõne varasema Windows operatsioonisüsteemiga.

Kursuse sisukord:

Windows 7 kasutajaliides

• Tegumiriba
• Siirdeloend
• AERO võimalused
• Märkmekleepsud
• Lõikeriist

Windows 7 failihaldus

• Kaustad ja teegid
• Otsimine
• Taastepunktid ja vanemad versioonid

Internet Explorer 8

• Windows Live
• Turvalisus
• Kiirendid
• Kiirotsing
• Töö vahelehtedega

Windows 7 haldamine

• Jõudlusindeks
• Jõudlusmõõtjad
• Tegumiriba olekuala
• Tegevuskeskus
• Töökindlusmonitor
• Probleemi toimingute salvesti
• Windows Update

Windows 7 koduses arvutis

• Kodurühm
• Windows Media Player

Lähemalt võrguõppest

Võrgukursuste õppemetoodika põhineb aktiivõppel, mis on erinev tavapärastest e-õppelahendustest. Tavalised e-õppelahendused on sisuliselt osaleja iseseisev töö, mis põhineb neljal osal – loe, vaata, kuula ja tee selle järgi. EC Coach kursustel aga õpitakse eeskätt neid võtteid, mida veel ei osata.

Õpilane saab lahendamiseks probleemi ja probleemi lahendamiseks mõeldud töövõtted.
Seega tuleb õpilasel aktiivselt osaleda õppeprotsessis ja välja pakkuda oma lahendusi kasutades talle antud töövõtteid. Nii saavutavad osalejad järjest suuremad teadmised, ent koos teadmistega ka võtete praktilise kasutusoskuse. Mida kõrgem kasutusoskuse tase on seatud eesmärgiks, seda aktiivsemaks muudetakse õpilane.

Täpsem info ja registreerimine : www.koolitus.ee

KOOS KEVADEGA SAABUVAD KA UUED INFOHALDUSE KOOLITUSED!
Tulekul on järgmised koolitused:

Digitaalse dokumendihalduse koolitus. Toimumisaeg 23. märtsil 2010.

Dokumendihaldus on muutumas üha enam digitaalseks ning seega on vältimatult vajalikud teadmised digidokumendihaldusele üleminekuks. Pakume teile kõike, mida on vaja teada dokumendihalduse digitaalseks muutmiseks ning koostame koos digitaalsed dokumendimallid ja vaatame lähemalt digidokumendi dokumendihaldussüsteemi hõlmamist.

Tegemist on praktilise sisuga koolitusega, kus jagatakse elust tulenevaid näpunäiteid ja osalejad saavad aktiivselt kaasa lüüa. Koolituse tulemusena omandavad osalejad valmisoleku digidokumendihaldusele üleminekuks.

Koolituse maksumus on 1850 kr, teisele osalejale samast organisatsioonist 1300 kr. Koolituse maksumus ei sisalda käibemaksu.

Dokumentide loetelu koostamise ja täiendamise koolitus. Toimumisaeg 07. ja 21. aprillil 2010.

Kui olete hädas dokumentide loetelu koostamisega või olemasolev dokumentide loetelu vajab kaasajastamist, kuid puuduvad selleks teadmised-kogemused, siis on see kahepäevane koolitus mõeldud just Teile.

Esimesel päeval anname teoreetilise ülevaate dokumentide loetelu koostamisest ning teisel päeval analüüsime üheskoos Teie asutuse loetelu ja teeme parandused. Koolituse tulemusena saavad osalejad kaasa valminud dokumentide loetelu mälupulgal ning praktilised  juhised selle kasutusele võtmiseks.

Koolituse maksumus on 2980 kr, teisele osalejale samast organisatsioonist on koolituse maksumus 2384 kr. Koolituse maksumus ei sisalda käibemaksu.

Dokumendi – ja arhiivihalduse baaskoolitus. Toimumisaeg 28. aprillil 2010.

Teie asutuse dokumendihalduse olukord vajab parendamist ja kaasajastamist, kuid tunnete, et teadmisi selleks napib või vajavad need värskendamist.

Koolituse tulemusena saavad osalejad teadmised dokumendi- ja arhiivihalduse põhimõistetest, õiguslikust ruumist, dokumendiga seotud toimingutest, digitaaldokumendi eelistest paberdokumendi ees, dokumendihaldussüsteemi olemusest, digitaalsest säilitamisest ja valdkonna hetkeprobleemidest. Päeva lõpus näitame paberdokumentide digitaliseerimist ja dokumendihaldussüsteemi hõlmamist.

Koolituse maksumus on 1450 kr, teisele osalejale samast organisatsioonist 980 kr. Koolituse maksumus ei sisalda käibemaksu.

Asjaajamise viimine vastavaks digitaalse dokumendihalduse nõuetele. Toimumisaeg 11. mail  2010.

Kui olete asutuses kasutusele võtnud digitaalse dokumendihalduse, siis vajab kindlasti ajakohastamist ka asjaajamiskord. Räägime vajalikest muudatustest ja analüüsime olemasolevat asjaajamiskorda. Koolituse tulemuseks on digitaalsele dokumendihaldusele esitatavate nõuete osas kaasajastatud asjaajamiskord.

Koolituse maksumus on 1650 kr, teisele osalejale samast organisatsioonist 1150 kr. Koolituse maksumus ei sisalda käibemaksu.

Koolitused toimuvad AS MicroLink Eesti ruumides aadressil Lõõtsa 8.

Huvi korral saatke palun e-kiri aadressile infohaldus@microlink.ee või helistage 53 586 463.
Täpsema info AS MicroLink Eesti poolt pakutavate infohaldusalaste koolituste jm teenuste kohta leiate veebilehelt http://www.microlink.ee/infohaldus/

Second Shot IT Koolituses

IT Koolituse üheks eesmärgiks on spetsialistidele mõeldud kursustega tagada õppijatele edukas eksamite läbimine ning abistada karjääri kujundamisel.
Õnneks toetab sertifitseerimiseksamite tegemist ka Microsoft ise, sest momendil kehtib kampaaniapakkumine Second Shot.

IT koolituselt märtsis:

MOC-6418 - Deploying Windows Server 2008

Kursus tutvustab osalejatele Windows Server 2008 platvormile migreerumist, sealhulgas paigaldust, hääälestust ja versiooniuuendust. Eraldi pööratakse tähelepanu levinumate serveri rollide ületoomisele ja Microsoft Deployment Kit vahendite kasutamisele.
Kursus toimub : 15-17.03.2010
Lektor : Meelis Nigols
Hind : 11500 kr + km
Lisainfo ja registreerimine : http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31017

Microsoft pakub kuni kümne töötajaga tarkvaraettevõtetele, kelle põhitegevuseks on veebiarendus või -disain programmi WebsiteSpark. Programmi raames saab kolme aasta jooksul kasutada Microsofti professionaalseid arendustööriistu, rakendusi ja serveritarkvara, tugiteenust ning koolitusi. Seda 100-dollarilise osalustasu eest, mis tasutakse programmi lõpus.

KUTSUME TEID OSALEMA INFOHALDUSE KOOLITUSTEL!
Tulekul on järgmised koolitused:

• Asjaajamise viimine vastavaks digitaalse dokumendihalduse nõuetele. Toimumisaeg 16.veebruar 2010.
  Kui olete asutuses kasutusele võtnud digitaalse dokumendihalduse, siis vajab kindlasti ajakohastamist ka asjaajamiskord. Räägime vajalikest muudatustest ja analüüsime olemasolevat asjaajamiskorda. Koolituse tulemuseks on digitaalsele dokumendihaldusele esitatavate nõuete osas kaasajastatud asjaajamiskord.
  Koolituse maksumus on 1650 kr, teisele osalejale samast organisatsioonist 1150 kr. Koolituse maksumus ei sisalda käibemaksu.
  Loe edasi...

  Vaatamisi: 1267

Uued koolitused IT Koolituselt: Visual Studio, Solaris, Windows 7 ja ITIL Foundation.

UUS!!! MOC-6463/64 - Visual Studio 2008

Kursus koosneb kahest koolitusest:
MOC-6463: Visual Studio 2008: ASP.NET 3.5
MOC-6464: Visual Studio 2008: ADO.NET 3.5
Lektor: Henn Sarv
Kursus toimub: 08-11.02.2010
Hind: 15 000 krooni +km
Lisainfo ja registreerimine: http://www.koolitus.ee/DesktopDefault.aspx?code=0,13,99,20000,31028

Valminud on ID-kaardi, mobiil-ID ja e-teenuste kasutamist õpetav veebikoolitus, kus saab lihtsate nõuannete abil õppida tundma ID-rakendusi ja digiallkirja andmist. Koolitus on mõeldud kõigile huvilistele olenemata nende vanusest, elukohast, elualast või varasemast interneti kasutamise kogemusest.

Alates 1. jaanuarist alustas MicroLink Eestis esimeste hulgas (aga võib-olla ka päris esimesena) jagatud meiliteenuse pakkumist Microsoft Exchange 2010 platvormil. Uue nimega MLX+ meiliteenus on kiirematel ka juba kasutusel.