Kuhu positsioneerub Eesti teiste Euroopa riikide suhes?

Võtame aluseks Euroopa Komisjoni ülevaate "e-Government Benchmarking Reports". Selles aruandes (koostatud 2009. a novembris) võrreldakse omavahel 31 riiki (Euroopa Liit + Norra, Šveits, Horvaatia ja Island) 20 põhiteenuse osas (12 neist on seotudriigisektoriga ja 8 erasektoriga).

Minu jaoks olid huvitavamad järgmised punktid:

• 20 baasteenusest on Eestis veebiteenustena kättesaadavad 18 (90%, 7. koht, EL keskmine 71%)
• Interneti leviku poolest kodudes jäi Eesti Euroopa keskmisest tasemest allapoole (58% võrreldes 60%). Järelikult on internetiga ühendumine viimase kahe aasta jooksul Eestis olnud aeglasem kui Euroopa Liidus tervikuna. 
• Interneti levik ettevõtetes on samas Euroopa keskmisest kõrgem (88% võrreldes 81%).
• Eesti on Euroopa Liidus esikohal riigihangetega seotud e-teenuste osas (eProcurement, 100%, 1 koht, EL keskmine 56%)
• Perioodil 2007-2009 (eelmine samalaadne ülevaade tehti 2007. aastal) ei ole Eestis lisandunud ühtegi uut 5. põlvkonna teenust (5. põlvkonna teenused on nn interaktiivsed teenused). E-teenused jagunevad järgmiselt
  • 1. põlvkond: teenuse kohta käiv info on veebist kättesaadav
  • 2. põlvkond: blanketi saab täitmiseks printida ning saata hiljem meili teel.
  • 3. põlvkond: blanketi saab täita veebis.
  • 4. põlvkond: teenus on tervenisti veebist kättesaadav (nt saab selle eest ka online’s tasuda)
  • 5. põlvkond: interaktiivsed teenused, mis „leiavad“ teenuse tarbija ise üles.
• Eestis on endiselt Euroopa Liidu keskmisest rohkem 5. põlvkonna teenuseid, kuid 2007. aasta 3. kohalt on langetud 8. kohale (2009). Lisaks Eestile oli ainus riik, kus eelneva 2 aasta jooksul ei lisandunud ühtegi 5. põlvkonna teenust, Taani.
• Huvitaval kombel on Eesti e-teenuste kasutamise osas Euroopa Liidus esirinnas ettevõtete osas (77%), kuid ei hiilga eriti eraisikute osas (34%). Kusjuures kõik riigi poolt pakutavad nn võtmeteenused on veebis olemas. Siin tasub äramärkimist, et just viimase paari kuu jooksul on alustatud intensiivset reklaamikampaaniat e-teenuste ja riigiportaali http://www.riik.ee kasutamiseks. 
• Ülevaates märgitakse eraldi ära ID-kaart ning selle lai levik Eestis, e-valimised ning Dokumendivahetuskeskus.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on Euroopas kahtlemata üks arenenuma e-riigi kontseptsiooniga maa ning see fakt leiab ülevaates ka mitmel pool äramärkimist. Paraku tundub see paljuski rajanevat eelnevate perioodide saavutustel ning ülejäänud kiirelt arenevad Euroopa riigid astuvad meile juba kandadele.

Vene keeles saab sellest lugeda: http://shvaikovsky.blogspot.com/2010/02/blog-post_24.html