Roheline IT (Green  IT) – mis see on?  Enamikule meist on teadvustunud riistvaratootjate poolt kommunikeeritud sõnum energiasäästlikust ning loodussõbralikest materjalidest kokkupandud arvutist.

Paljud teavad ka, et oma elupäevad lõpetanud arvutit ei tohi metsa viia ja sohu uputada, vaid see tuleb lasta spetsialistidel  keskkonda säästval moel utiliseerida. Kas see on aga kogu tõde?Organisatsiooni Global Action Plan andmetel on arvuti- või serveriostu hetkeks tekkinud kuni 75% kogu tema eluea jooksul tekkivast ökoloogilisest jalajäljest! Kus juures jalajälje suurus ei sõltu märkimisväärselt seadme võimsusest või suurusest.

Ühe lihtsa odava serveri ja temast kümme korda võimsama ja kolm korda kallima serveri ökoloogilise jalajälje suurused on üldjoontes identsed. Seega on meie ostueelsetel otsustel ning võimel planeerida tehnoloogilisi lahendusi ette pikemalt, kui vaid lahendusena tänasele tulekahjule, palju suurem mõju, kui me arvata oskame.  Siit tuleneb ehk ka riistvara tootjate üsna ühekülgne  sõnum. Kui kasutajad liiga palju mõtlema hakkavad ning oma arvutisüsteeme optimeerivad ja konsolideerivad, langeb ju nende müük.

Teiselt poolt kogub järjest populaarsust rohelise majanduse revolutsiooniline kontseptsioon. Rohelise majanduse ideeks on majandusmudel, mis väärtustab loodust, inimesi ja loob korralikke ning piisavalt tasustatud töökohti. Majandus, mille eesmärgiks on saavutada investeeringute kõrgem tootlikus, vähendades samal ajal  CO2 emisiooni, raiskamist ja tarbimist. Siin on infotehnoloogial kui ühel enamlevinud ja kättesaadaval innovatsiooni võimaldaval teguril väga suur potentsiaal. 

Hämmastavalt harva kasutatakse meil Eestis isegi infotehnoloogia enda haldamisel tarkvaralisi haldusvahendeid. Selle asemel otsitakse tikutulega taga kallist inimressurssi ja lastakse neil teha ajamahukat ning rutiinset näputööd. Kui isegi infotehnoloogia võimalustes end koduselt tundvad inimesed ei adu seal peituvaid võimalusi, siis on lootusetu oodata, et nad seda ka teistele soovitada oskavad.

Olulisem kui keskkonnasäästliku tehnoloogia soetamine on meie kõigi mõtlemise ja käitumise muutumine. Selle asemel, et hunnikus säästlikke printereid hankida või kasutajate printimise harjumusi jälgivat ja ahistavat tarkvara soetada, võib vabalt mõned protsessid üldse paberivabaks teha või mis veel parem  automatiseerida ning inimtöö efektiivsusele uus mõõde anda, kui just majanduse arengu asemel sotsiaalsete töökohtade loomine meeles ei mõlgu.

Ilmekas näide tehnoloogia kasutamisest seoses keskkonnasäästlikkusega oli mõnda aega tagasi, kui 19. aprillil said kõik Euroopa Liidu transpordiministrid kenasti omavahel videokonverentsi teel kohtutud ja arutatud, kuidas pärast Eyjafjallajökuli vulkaanipurset  lennuliiklust taastada.

Lennata on mõtet puhkama soojale maale, kultuurielamusi saama, pikemaks ajaks mõnd unikaalset koolitust saama või teatud kultuurides ka uue äripartneriga ninad koos ühiselt maksa hävitamisega tegeleda, aga raisata riigijuhtide kõrgepalgalisi päevi lennujaamades ja lennukites, kulutades raha  ja saastades keskkonda selleks, et mõned tunnid omavahel mõtteid vahetada, ei ole tõesti otstarbekas. Kasutage Skype'i! Isegi kui seda teha vaid viiendikul juhtudest, on kokkuhoid olemas ja eeskuju teistele antud.

Lõpetuseks üks põhjus ka neile, kes ikkagi keskkonnasäästlikkusest palju ei pea. Fakt on see, et 70% nn rohelise IT protsesside juurutamise eesmärk on väga  proosaline – kulude kokkuhoid ja efektiivsuse tõstmine: mitte raisata raha, materjale ja aega. „Nothing is greener than the Dollar“. Samas hinnatakse meie põhilistel eksporditurgudel tootmise keskkonnasäästlikust väga kõrgelt. Usun, et nii mõnelgi keskkonna-skeptikust ettevõtjal on selle tõttu hea leping Skandinaaviast või Beneluxi maadest saamata jäänud ning tegelik põhjus seni teadmata.