Infotehnoloogia (IT) on majanduse üks harusid ning “rohelise majanduse” all peetakse silmas majandust, mis väärtustab loodust, inimesi ja loob korralikke ning piisavalt tasustatud töökohti. Selle eesmärgiks on saavutada investeeringute suurem tootlikus vähendades samaaegselt emissiooni, raiskamist ja tarbimist. Rohelise majanduse ideed peetakse suurimaks ümberkujunduseks pärast tööstusrevolutsiooni.

Kuidas asjad praegu on?

Rohelise ja keskkonnateadliku IT soetamine ning ekspluatatsioon on teemad, millest paljudele meeldib rääkida, kuid tihti ei jõuta sõnadest palju kaugemale. Isegi meie Riigihangete seaduses on punkt, kus seda just nagu soodustatakse, kuid reaalsuses seda tingimust hankedokumentatsioonides väga tihti ei näe. Õnneks on see lähiajal muutumas ning riik hakkab selles valdkonnas eeskuju näitama.

Rohelise majanduse arengu suurimateks takistajateks peetakse arendusprojektide kõrget hinda, ettevõtete liiga kõrget lühiajalise kasumi ootust ning valdkonda reguleerivate standardite puudust. IT valdkonnas on need barjäärid selgelt keskmisest madalamad. Suuremad IT riistvara tootjad panustavad juba aastaid oma tootearenduses energiasäästlikkusele ning erinevad virtualiseerimise tehnoloogiad annavad võrreldes varasemate aastatega tehnoloogia kõrgema utiliseerituse.

Juba süstemaatiline, läbimõeldud ja pidev infotehnoloogia uuendamine tagab keskmisest rohelisema käitumise. Virtualiseerimise ning erinevate finantsinstrumentide kasutamine tagab ka väga korraliku, paremal juhul isegi 8-12 kuulise perioodiga, 100% investeeringute tootluse. Standardeid rohelise IT osas tõesti ei ole, kuid on erinevate inseneride erialaliitude ning Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud parimad teadaolevad praktikad, mille kasutamine annab igal juhul arvestatava ja positiivse majandusliku efekti.

„Roheline“ kulude kokkuhoid

{mosimage}USA sõltumatu tehnoloogia ja turu-uuringute firma Forrester Researchi paari aasta tagune uurimus USA firmade seas näitab, et peamine päästik ettevõtetes“rohelise IT” projektide käivitamiseks on ühene – kulude kokkuhoid. Roheline maailmavaade on sealjuures paraku endiselt teisejärguline, kuid see eest meeldiv kaasprodukt.

Üllatuslik on fakt, et umbes 70% serveriruumi omavate ettevõtete ja asutuste jaoks on kulud elektrienergiale teisel kohal kogu ettevõtte kulubaasist kuid enamik neist isegi ei mõõda seda kulukohtade lõikes ega saa järelikult ka seda  kulukomponenti optimeerida.

Jutust kaugemale jõudmise esimeseks eelduseks ongi erinevate kulukomponentide mõõtmine ja juhtimine. Esimeseks sammuks on üldjuhul serverikappides monitooritavate toitejaotlate (PDU) kasutamine. See annab esimese ja kõige üldisema pildi tegelikest elektrienergia kuludest. Samal ajal on kasulik teha või tellida serveriruumi keskkonnatingimuste monitooring. See annab ettekujutuse kas serverite jahutusõhu temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk ning nende näitajate muutumine ajas vastab parimatele teadaolevatele praktikatele või mitte. Serveriruumide keskkonnatingimuste vastavusse viimine parimate praktikatega annab juba iseenesest elementaarse kulude kokkuhoiu.

Kas valida väike või suur?

Rohelise mõtteviisi propageerijatele on hea teada, et nii odava ja väikese jõudlusega serveri kui ka kalli ja väga suure jõudlusega serveri tootmise ökoloogiline jalajälg on praktiliselt võrdne. Hinna erinevus tuleb suurematest arenduskuludest ning väiksematest tootmismahtudest tingitud suurematest üldkuludest. Loodusressursside kasutamisel/raiskamisel suuremat vahet ei ole. Kui arvesse võtta ka kulud serverite toitmisel elektrienergiaga ning nende jahutamise vajadused, siis on selge, et 10-15 väikese võimsusega serveri toitmisele ja jahutamisele läheb ca 3-5 korda rohkem elektrienergiat kui 1-2 suure võimsusega serveri jaoks, kusjuures nende kasulik koguvõimsus on samaväärne.

Erinevate süsteemide võrdlemise üheks võimaluseks on näiteks SPECpower_ssj2008 võrdusmetoodika. Parema vastuse annavad aga nö “loomkatsed” konkreetsete süsteemidega.

Selle aasta kõige rohelisemaks kontserniks USA-s valiti infotehnoloogia hiid Hewlett-Packard. Viie esimese seas oli koguni neli infotehnoloogia firmat. HP-le järgnesid Dell, Johnson&Johnson, Intel ja IBM. See näitab, et IT kui majandusharu on rohelise majanduse esirinnas.

Jüri Jaakson
juri.jaakson@microlink.ee

Kommentaarid (0)

Kommentaaride RSS

Nimi

Email

Koduleht

Pealkiri

Kommentaar

väiksem | suurem

Avalda